IAB viimane statistika USA internetireklaamituru kohta

PwC koostab koos IAB-ga regulaarset statistikat USA internetireklaami turu kohta. Vaata viimase perioodi lühikokkuvõtet siit:http://www.iab.net/about_the_iab/recent_press_releases/press_release_archive/press_release/pr-033009Huvitav on, et banner advertising on püsinud 2007 ja 2008 stabiilselt 33% peal (sellest banner ads 21% ja rich media 7%). Lead Generation on moodustanud stabiilselt 7% turumahust.Paika on pidanud trend, et kriisi tingimustes on reklaamitellijad otsinud efektiivsemaid ja mõõdetavamaid viise reklaamimiseks ja suunanud rohkem raha interentireklaami.

Loe artiklit ›

Otsingusõnade klikihindade trendid USAs

ClickZ on avaldanud keskmised otsingusõnade klikihinnad USAs erinevate valdkondade kaupa. Vaata siin.Huvitav on see, et võrreldes maiga näitavad juunis hinnad õhkõrna kasvu. Sama tendents jooksis läbi ka Google eelmisel nädalal avaldatud Q2 2009 finantsaruannetest. Google raporteeris, et võrreldes esimese kvartaliga kasvasid klikihinnad 5%.Teine huvitav info, mis ClickZ-i andmetest välja jookseb, on see, et finantsteenuste klikihinnad on olulisemalt kõrgemad võrreldes teiste valdkondadega.Huvitav oleks saada samasugust klikihinna statistikat Eesti turu kohta. Arvestades asjaoluga, et Eesti turg on väga väike, siis teoreetiliselt peaksid hinnad siin olema kõrgemad. Samuti oleks huvitav teada, millised on klikihinnad erinevate valdkondade lõikes.

Loe artiklit ›

Lekkisid Twitteri finantsprojektsioonid

TechCrunch on saanud kätte Twitteri finantsprojektsioonid, mis näitavad, et tulusid oodatakse juba selle aasta kolmandas kvartalis ning aastaks 2013 prognoositakse kasutajate arvuks 1 miljard.http://www.techcrunch.com/2009/07/15/twitters-financial-forecast-shows-first-revenue-in-q3-1-billion-users-in-2013/Me pole kindlad, kas tegemist on üldse õige dokumendiga, kuid see artikkel on tekitanud juba suure diskussiooni TechCrunch-is.Kui reaalsed need numbrid teile tunduvad? Meile endale tunduvad need numbrid üsna küsitava väärtusega.

Loe artiklit ›

Kui tasuta on "tasuta turundus"?

Eelmisel nädalal toimus Altexis koostöös Pärnu Konverentsidega üks huvitav Eesti blogijate kokkutulek, kus arutati erinevaid e-teemasid s.h. internetiturundusest. smartAD meeskonnast osales üritusel Rando, kelle muljed sellest üritused olid järgmised:Laudkond kuhu sattusin hakkas hekseldama teemal "Kuidas teha internetis suuri tegusid vähese rahaga (võrreldes traditsioonilise meediaga)?" Kuigi arutelu väljus peagi etteantud teema raamidest jäi mulle endale mõttesse mõlkuma üks õhku kerkinud teemaarendus - nimelt kui tasuta on "tasuta turundus". Selle viimase all mõtlen tegevusi, mille eest ettevõte raha välja ei käi nagu näiteks blogimine ja selle kaudu enda maine kujundamine. Kui vähegi peab paika Marveti poolt välja öeldud 80/20 reegel, siis iga blogi kirjutamisele aeg tuleb korrutada 5'ga. Kui oma tööd teha sisukalt, siis ühe artikli kirjutamisele võib vabalt kuluda 1-1.5h ehk siis kokku ettevalmistusega kuni 1 tööpäev... ja kui nädalas ikka paar-kolm artiklit kirjutada, siis on tegemist 0.5 töökohaga,mille keskmine kulu Eesti tingimustes oleks 200-300 000 krooni aastas (arvestatud on keskmist palka, maksusid ning üldkulusid ühe töötaja kohta). Selle raha eest saaks aga juba teha väga korraliku reklaamikampaania....Muidugi tuleb arvesse võtta ka tulemusi, mida blogimine endaga kaasa toob s.t. kui palju (regulaarseid) lugejaid ühel blogil on, kas tõuseb seeläbi ettevõtte üldine tuntus teatud märksõnade kaudu, on mingeid efekte ettevõtte käibele jne Ehk lõppkokkuvõttes tuleb teha ükskorralik ROI analüüs oma "tasuta" tegevustele ning võrrelda seda teiste võimalike turundustegevustega.Võibolla tõesti on mõistlik investeerida blogimisse rohkem kui traditsioonilistesse tegevustesse, aga võibolla ka mitte - kõik sõltub konkreetse ettevõtte olukorrast ning eesmärkidest. Internetiturunduse teemadel nii kitsas kui ka laias perspektiivis saab arutada ka Pärnu Turunduskonverentsil juba mai keskel.Kohtumiseni Pärnus! Robin Gurney foto Aivar Ruukeli kaameraga (allikas: Gerd Tarandi blogi)

Loe artiklit ›

Valiti Soome parimad veebikampaaniad

On valitud Soome parimad veebikampaaniad, mis annab päris hea ülevaate, mida Soomes tehakse.http://www.rekaksois.com/grandone/?sivu=finalistitParimad kampaaniad on allosas; enne on veebisaidi kategooriad.Kui kellelgi on mõtteid, milline töö enim meeldis ja milline mitte, siis palun kommenteerige.

Loe artiklit ›

smartADi bännerlahendused leidsid positiivset äramärkimist Äripäeva Turundusblogis

Äripäeva Turundusblogis ilmus huvitav postitus teemal, mis toimub hetkel Eesti internetimaastikul. Blogi autor, Mihkel Lauk, MRM-ist võrdleb olukorda Aafrikas elavate karjuste omavahelise kemplemisega.Õigustatult on tehtud kriitikat bännerite märgatavuse kohta suurtes internetikeskkondades ning selle kohta kui palju sellised bännerreklaamid tegelikult üldse korda lähevad.Ühe lahendusena soovitab blogi autor seitse korda mõelda, enne kui banner üles riputada. Jagame smartADi tiimis 100% seda seisukohta, et korralikult läbimõeldud sõnumid ja loovlahendused koos väiksema arvu bänneritega haaravad paremini veebikülastaja tähelepanu.Teise alternatiivina pakutakse välja otsida mittetavapäraseid lahendusi, mida inimesed ei tunneta reklaamina, pigem meelelahutusena. Positiivse näitena on toodud välja ka smartAD dünaamilisi bännereid, mida me oma kampaaniates oleme kasutanud.

Loe artiklit ›

Kui palju näidata reklaami ühele unikaalsele veebikülastajale?

Internetireklaamis on üheks miljoni dollari küsimuseks mitmendal bännerinäitamisel klikib külastaja reklaamil. Erinevate uuringute kohaselt on selleks numbriks 1-7. Loomulikult oleneb palju bänneri atraktiivsusest, kuid üldiselt kui peale seitsmendat bänneri näitamist külastaja sellel ei kliki, on üsna selge, et see reklaam ei ole tema jaoks huvipakkuv ning seda ei ole lihtsalt mõtet talle enam näidata. Kui inimene näeb reklaamikampaania jooksul ühte bännerit ütleme 20 korda, kuid klikib bännerile kolmandal nägemisel, siis näeb ta peale klikkimist reklaami veel 17 korda. Kui tegemist on näitamisepõhise kampaaniaga, siis on reklaamitellija maksnud 17 näitamise eest tühja raha.Siin on üheks lahenduseks külastajapõhine näitamine. See tähendab seda, et reklaami näidatakse ühele unikaalsele külastajale reklaamikampaania jooksul teatud arv kordi (jäädes siis vahemikku 1-7). Külastajapõhisel näitamisel on 2 suurt plussi – esiteks, oluliselt efektiivsem reklaamiraha kasutamine ja teiseks, oluliselt väiksem veebisaitide risustamine mittesoovitud reklaamiga (kuna üks unikaalne külastaja näeb reklaami ainult piiratud arv kordi, ei muutu see talle ka tüütavaks).On tehtud ka uuringuid, mis näitavad, et väga paljudel juhtudel (ühe DoubleClick'i uuringu puhul lausa 80% juhtudest) tegelikult inimesed küll näevad bännerireklaami, jätavad selle meelde, aga ei kliki sellel. Mõni aeg hiljem aga lähevad nad reklaamitud firma veebisaidile otse ilma kordagi bänneril klikkimata, mis oleks sinna ise viinud.Kokkuvõtteks öeldes on meie hinnangul ja ka meie paljude klientide ning partnerite hinnangul külastajapõhine näitamine teatud kampaaniate puhul oluliselt eelistatum lihtsalt näitamisepõhistele kampaaniatele. Kui nüüd veidi reklaami ka teha, siis klientidele ja partneritele vastu tulles loodame lähiajal smartAD infosüsteemi abil käivitada esimesed külastajapõhised kampaaniad. smartAD külastajapõhine näitamise süsteem saab olema selline, kus me ei kasuta teatud juhtudel ära isegi kõiki nn unikaalseid näitamisi. Me loome nimelt ka nn unikaalsete klikkide piiramise võimaluse. Seega saab kampaaniameister hakata koostama kampaaniaid, kus tingimusteks on: näita ühele veebikülastajale reklaami maksimaalselt näiteks 7 korda; lase ühel veebikülastajal klikkide reklaamil maksimaalselt 2 korda.Seega pole miljoni dollari küsimus enam mitte ainult see, et mitu korda ühele veebikülastajale reklaami näidata, vaid ka see, et mitu korda lasta tal reklaami vastu oma huvi üles näidata.

Loe artiklit ›

Reklaamigalaktika: Soomes on 40% reklaamidest pärit mustast august või hallilt planeedilt

Soomes ja UK-s tegutsev internetireklaami uuringufirma Interquest on uurinud internetireklaami mõju ja efektiivsust Soomes ja on välja mõelnud huvitava galaktikasüsteemi, kuidas neid tulemusi presenteerida.Roheline planeetReklaam on siin õnnestunud ja õnnelik. Sellel planeedil puuduvad häirivad reklaamid. Reklaamid on selgelt arusaadavad ja seostatavad reklaamija imagoga. Planeedi elanikud ei ole reklaamidest ärritunud ja tüdinenud. Interquesti uuringu kohaselt vaid 16% 2007 Soome reklaamidest olid pärit sellelt planeedilt.Sinine planeetSellel planeedil suhtutakse reklaamidesse positiivselt ja need on reklaamija jaoks sobivad. Sellel planeedil reklaamijad ei võta riske ja asju tehakse nii nagu neid on alati tehtud. 20% Soome reklaamidest 2007 aastal oli sellelt planeedilt.Punane planeetSee kuum planet on silmapaistvate ja ärritavate reklaamide galaktilne inferno. Kuuldavasti on just sellelt planeedilt pärit mobiilioperaatorid. 19% Soome reklaamidest 2007 aastal oli sellelt planeedilt.Kollane planeetSellel planeedil usutakse leiba ja tsirkusesse. Reklaamid on lõbusad ja meelelahutuslikud. 6% Soome reklaamidest 2007 aastal oli sellelt planeedilt.Hall planeetSellel planeedil on õnnestunud reklaam teha igavaks. Planeedil toimuvad iga-aastased reklaamiauhindade jagamised, milles on 2 kategooriat: igav ja mittemidagiütlev ning kus on igal aasta palju osalejaid. 24% Soome reklaamidest 2007 aastal oli sellelt planeedilt.Must aukSee on kustuv täht. Sealt pärit reklaame on vaevu märgata ning need on väga igavad. Väga nutune koht. 15% Soome reklaamidest 2007 aastal olid pärit sealt.Huvitav järeldus sellest uuringust on, et kogusummas ca 40% reklaamidest 2007 aastal oli pärit hallilt planeedilt või mustast august. Seega arenguruumi peaks jaguma. Huvitav kui sarnane on pilt Eestis?Suur tänu Sami Vaalale Interquestist selle huvitava materjali eest ja smartAD blogis presenteerimise lubamisest.

Loe artiklit ›