Uuest Internet Exploreri versioonist ja privaatsusest internetis

Internet Exploreri järgmine versioon (IE8) võimaldab oluliselt lihtsamalt ilma jälgi jätmata internetis surfata.

Paljud internetis reklaami müüvad ettevõtted (sh Microsoft ise), saavad koguda elektrooniliselt infot, milliseid veebisaite internetis surfajad külastavad ning kasutada seda infot reklaamide edastamisel. Internet Explorer 8 beeta versioon omab funktsiooni InPrivate Browsing, mis võimaldab internetis surfata nii, et nende arvutis ei salvesta informatsiooni veebisaitide kohta, mida nad külastavad. Ka praegune Exploreri versioon ja Mozilla Firefox 3 võimaldavad internetikasutajatel cookies id blokkida ning kustutada privaatset infot nagu temporary files ja browsing history, aga kumbki nendest programmidest ei võimalda informatsiooni kogumist täielikult blokkida. See võib hakata oluliselt mõjutama nende internetireklaami müüvate ettevõtete tegevust, kes on sellest infost sõltuvad.

Kasutajate informatsiooni koguvad firmad said eelmisel nädalal veel teisegi löögi, tulenevalt avalikkuse hirmust interneti privaatsuse kadumise ees. Sellised firmad nagu NebuAD ja Phorm lootsid sellele, et interneti teenusepakkujad hakkavad edastama neile infot selle kohta, milliseid saite konkreetsed internetikasutajad külastavad ja millised on nende huvid, et saaks hakata neile pakkuma võimalikult sihitatud reklaami. See oleks olnud väga uus lähenemine, kuna reklaam järgneks veebikülastajale kõikidel võrgtustikuga liitunud veebisaitidel, mida ta külastab, erinevalt lahendusest, kus reklaami näidatakse kokku lepitud veebisaitidel kõikidele külastajatele. Samuti oleks see oleks tähendanud ka täiendavat puhast raha interneti teenusepakkujatele. Ehk win-win?

Nüüd aga selgub, et interneti teenusepakkujad ei ole siiski sellise kasutajate info edastamisest huvitatud, või õigemini sellest ei ole huvitatud nende kliendid, ehk interneti tavakasutajad. Samuti, arutatakse hetkel Kongressis, kuidas privaatsust rangemalt reguleerida. Uudis tuli välja ajal, kus NebuAD sai just hiljuti täiendava rahasüsti investoritelt, vaata varasemat blogi artiklit sellel teemal siin. Phormi aktsia on Londoni börsil kukkunud kivina (ca 75%).

Tundub, et privaatsuse küsimus võib nii mõnelegi “innovatiivsele” lähenemisele internetis korraliku hoobi anda. Tänu just privaatsuse probleemile põletab ka rekordilise kasutajate kasvu läbi teinud Facebook siiani riskikapitalistide raha ning pole leidnud veel meetodit kuidas oma kasutajad rahaks pöörata.

smartAD ei jälgi ühegi programmi abil, millistel lehtedel konkreetsed interneti kasutajad käivad. Meie oleme oma mudeli üles ehitanud loogiliste eelduste süsteemile kasutades üldist informatsiooni veebisaitidelt nende kasutajate profiilide kohta. Siiani on see väga efektiivselt toiminud, ning meie hinnangul ei anna väiksematel turgudel jälgimine, milliseid lehti iga individuaalne internetikasutaja kasutab suurt lisaväärtust.

Internet Exploreri beetaversioon omab ka funktsiooni InPrivateBlocking, mis võimaldab blokeerida veebisaitidele tulevat informatsiooni kolmandatelt veebisaitidelt. See funktsioon võib takistada ka teatud tüüpi reklaambännerite ilmumist veebisaidil. Kuna see aga toimib dialoogiakna kaudu, mis küsib internetis surfajalt iga allika kohta eraldi, kas infot veebisaidile lubada või mitte, siis võib arvata, et antud funktsiooni kasutamine on keskmise veebisaidi külastaja jaoks piisavalt tülikas, et seda jooksvalt ja pidevalt kasutada. Seetõttu ei näe me siinkohal esialgu ka ohtu internetireklaami firmadele.